Guihen
Guiheni tõi keldrisse üks keskmise väljanägemisega tüüp, kes oma väite järgi ka Nägija oli. Seal oli üsna lämbe ja ees ootasid juba neli teist inimest. Nad jälgisid teda hindava pilguga.
„Tervist.“ ütles ta pisut kohmetult.
Kõlasid üsnagi ilmetud „tered“.
„Mina olen Guihen Seul de Cotrait ja ma olen teie ringi uus liige, sest väidetavalt olen ma Nägija,“ ütles Guihen ja vaatas siis ringi.
Tedretähnide ja punaste juustega neiu.
Tähelepandamatu välimusega mees.
Valge naha ja juuste ning punaste silmadega mees, kelle oimukohale oli tätoveeritud šamaanitrumm.
Lühikeste valgete juustega kurb vana naine.
Ja kõige lõpuks, Guihenist tõenäoliselt vaid mõni aasta vanem noor mees ronkmustade sirgete juuste, kitsa ja kahvatu näoga.
„Jahhh,“ ütles ta aeglaselt, „Tegelikult vist ikka üsna kindlalt Nägija. Ma olen teid näinud.“
"Kus?" küsis ronkmustade juustega noor mees kiiresti. "Mis seisukorras? Mis meist saanud oli? Räägi!" ja, otsekui taibates, et tema käitumine oli ebaviisakas olnud, ütles, otsekui vabandavalt : "Mina olen Kullervo. Michelle. Nähtamatu. Johann. Padaemand," osutades üksteise järel ringi liikmetele. "Ma olen selle Nägijate ringi juht. Minu kohus on kõikide Nägijate nägemusi kõrgemale edasi kanda. Nägijate kohus on oma nägemused siin ära rääkida, mulle, aga ka teistele, sest nägemused mõjutavad üksteist. Nüüd oled sa ringi liige. Täida oma kohust. Räägi."
Ja Guihen rääkis, jättes välja kõik selle, kuidas see nägemus oli talle tulnud, rääkides ainult nägemuse sisust. Nemad ei pidanud kõike kohe teada saama. Hiljem tõenäoliselt saavad. Aga las praegu olla.
"Seega, sa nägid kuidas meie üle mõisteti kohut, aga Kullervot ei olnud seal?" küsis Padaemand.
"Jah," vastas Guihen.
Padaemand vangutas pead.
"Tundub, et see oli kohus kõigi Nägijate üle. Isegi mina olin seal ja mu pojad olid kohtumõistjate seas. Aga Kullervot ei olnud." Vana naine jäi vait.
Antud vaikus jäi tükiks ajaks õhku rippuma. Peale vaikuse oli seal veel midagi rusuvat. Guihen oli kehv telepaat, aga ta aimas, et kõigi peades kummitas küsimus: "Kus on Kullervo?"ja tundus, et tõenäoliselt pole puudumise põhjus kuigi positiivse loomusega.
"Igatahes," katkestas Michelle vaikuse, "puudugu Kullervo mis põhjustel tahes, tuleks ehk sellised üldisemad asjad ära rääkida.
Kümme sekundit vaikust.
„Sul, Johann, oli üks nägemus saarte kohta,“ ütles Kullervo. „Sa ütlesid, et sul oli algselt mingi aimdus ja sa pidid selle kallal tööd tegema“
Johann oli tätoveeringuga albiino.
„Ja-ja-ja-ja-jah,“ kokutas ta, „Te-te-tehniliselt nagu küll...“
„Johann on kuradi andekas Nägija,“ sosistas Michelle Guihenile kõrva „aga muudel aladel on tal raskusi. Näiteks kingapaelade sidumisel. Või rääkimisel.“
„...- se-see ju-juhtus saartel. Ülestõ-tõ-ülestõus. Ko-kodusõda. Jä-jälle.“
„Kes olid juhid?“
„Se-selleni mul tungida ei õnnestunud. Mi-midagi varjas pildi ära. Ma ür-ür-üritasin läbi tungida, kasutasin eri sorti nippe ja tungisin läbi Dahri madaliku, aga mingi väli varjestas juhtide näod ära, tu-tundub kuidagi kahtlane, aga võib-olla nad kasutasid mingisuguste maagide abi.“
„Varjatud maagid,“ ohkas Kullervo.
„?“ tegi Guihen.
„Noh, sa ju tead,“ alustas Kullervo rääkimist, „et iga hertsogi kohus on välja uurida, kas ja kui palju on tema hertsogkonnas maagilise talendiga inimesi ja kes nood on.
Tolle jaoks on harilikult olemas spetsiaalsed teadmamehed, kes ande ära tunnevad.“
Johann vaatas enda ette ja kõikus edasi-tagasi. Kuidas täpselt olid teadmamehed tema ande ära tundnud? Miks ta selline on?
„Igatahes, hertsogid peavad nondest inimestest kuningatele teada andma ja nonde soovi korral ka mõned inimesed kuninga teenistusse loovutama. Nii peab olema. Aga kui mingitel hertsogitel on plaan mitte alluda, luua iseseisev grupp või ise valitsevaks dünastiaks saada, siis nad otse loomulikult noid inimesi ei loovuta.“
Padaemand vaatas Kullervot oma kurbade silmadega. Mida ta näinud oli, et ta alati nii kurb oli?
„Või noh, võivad loovutada ka, kes neid nii hästi tunneb. Kuninglikesse arhiividesse noist mingit jälge ei jää ja nad jäävad meie jaoks varjatuks. Sellest ka siis selline termin. Muide, kuningad on kõik Nägijad enda teenistusse kutsunud. Kõik Nägijad teenivad kuningaid“
Michelle kergitas kulmu, naeratas irooniliselt ja vaatas Kullervole silma. Mida see tähendama?
„Või noh, selline on meie ametlik arvamus. Mõnedel meie seast on teooriaid teatava rahvajutu kohta – noh, tead küll, Kakskümmend Üks ja nii edasi – iseenesest ebausutav ja nii edasi – aga põhimõtteliselt idee, et Kahekümne Ühel on võimeid, mida harilikud teadmamehed ja talendikütid üles leida ei suuda, või et, noh, nad on mässuliste hertsogitega liidus või nii. Igatahes, me ei ole täna siin, et rääkida Kahekümne Ühest, kuivõrd võluv teema too ka poleks.“
Kas Kullervo hääles on kahtlust? Kas ta pole päris kindel selles, mida ta räägib?
„Niisiis. Saared. Kodusõda. Keegi varjab ära liidrite nägusid. Me ei tea, kes see on.“
Jaa.
„Me võiks võtta ühendust mingite muude kuninga teenistuses olevate võluritega,“ ütles Michelle. „Ma arvan, et keegi suudaks ikka abi pakkuda. Kas või mingid kohalikud agendid.“
Padaemand vangutas pead.
„Meie käsutuses on enamus kuningate artefakte ja meie ring ei saa ikkagi asja uurimisega hakkama.“ Enamus? Seega siis rohkem kui üks? Rohkem kui kaks? Kust nad niipalju saanud on?
„Pealegi on teised ringid üsnagi võimetud. Saartel on arvestavatest tegijatest ainult Konaturo kolmikud ja ma olen peaaegu kindel, et neid kahtlustatakse ja nad on ise valve all. Ja antud varjatud maagid on neile täiesti märkamatuks jäänud – iseenesest imelik fakt, arvestades, et tegelikult on nad siiski väga head teadmamehed. Võib-olla on nood maagid saartel tõesti Kahekümne Ühe seast – kui nad ikka saartel on.“
„Sa arvad, et reeturlus on hiilinud juba saartest laiemale alale?“ küsis Kullervo.
„Täiesti võimalik,“ ütles Padaemand. „Näiteks Rauametsas pole meie positsioon kunagi tugev olnud. Nad on saartele üsna lähedal, sinna võiksid mingid maagid end peita küll. Või siis Cotrait. Tucreanidel läks terve igavik, enne kui nad Guiheni siin üles leidsid. Käpardid. Ma ei imestaks, kui neil oleks teisigi jõude kahe silma vahele jäänud.“
Kui Tucreanid on käpardid, siis kes on oskajad?
„Kõik see on muidugi väga armas ja julgustav, aga kas sul, kuidas seda nüüd öelda, positiivseid plaane ka on?“ küsis Kullervo.
„Lihtne,“ vastas Padaemand. „Artefaktid.Kasutame neid kõiki.“
„Artefaktid on ohtlikud,“ protesteeris Michelle.
„Sinu Kullervo kasutab kana küll iga päev, tõenäoliselt vaatamaks, ega sa kedagi teist endale ei hangi.“
Michelle punastas. Ilusasti muide. Kuidagi tuttav tuli samas ette.
„Mul on kana kasutamiseks põhjuseid olnud,“ ütles Kullervo. „Pealegi, see pole nii ohtlik.“
„Mis siis saab, kui sa lähed kuhugi, kus sa kana enam üles ei leia, ah?“ küsis Michelle. „Iga artefakt on ohtlik.“
“Ma usun, et kodusõja vaos lämmatamine on riski väärt.“ ütles Padaemand.
„Ma ei usu, et meil too asi vaos lämmatada õnnestub,“ vastas Kullervo.
Kullervo, sa tõesti varjad midagi.
„Aga ma olen ikkagi artefaktide kasutamise poolt,“ jätkas ta. „Me peaks ehk hääletama. Või on veel mingeid sõnavõtte või ideid? Ei? No selge. Need, kes on kõikide käesolevate artefaktide kasutamise poolt antud asja lahendamise juures, tõstku käsi.“
Padaemanda ja Kullervo käed olid üleval. Michelle’i omad olid kindlalt tema ees; ta pigistas üsna tugevasti ühega teist. Johann tõstis ka käe.
„Ma arvan, e-et see võib päris lõbus olla.“
„Kolm häält kuuest?“ küsis Michelle. „See ei ole piisav.“ Ta vaatas Guihenile silma ja Guihenile näis, nagu oleks ta mõttes kuulnud hääleta vastu. Ja ta ei tõstnud kätt.
„Ma oleks nõus artefaktide kasutamisega, aga mitte päris kohe, kuna üks meie seast on veel kogenematu ja pealegi vajab selline asi vaimset eelhäälestamist,“ ütles Nähtamatu.
Kurat, ma unustasin ta täitsa ära.
„Nii et kui te nõustute kasutama artefakte nii umbes kolme päeva pärast, hääletan ma poolt.“
„Nõus,“ ütles Kullervo ja Nähtamatu käsi tõusis.
„Seega, kolme päeva pärast kasutame me kõiki artefakte uuesti, et koguda informatsiooni mässu üle saartel. Kas kellelgil on veel mingeid päevakorrapunkte üles tõsta? Ei? Sel juhul kuulutan ma tänase Nägijate ringi kokkutuleku lõppenuks.“
